Toohugieeni

Iga ettevõte vastutab oma külaliste eest hoolitsemise eest. Eelkõige öeldakse, et projektid, mis tuginevad suurtele materjalidele tihedas töös. Tööandja peab erakordselt kaitsma sellistes tingimustes loomist ja tervist.

"Majandusministri 8. juuli 2010. aasta määrus töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta, mis on seotud plahvatusohtliku atmosfääri esitamise võimalusega" sunnib tööandjat välja töötama plahvatuskaitse dokumendi. See ütleb ilmselt ainult selliseid ettevõtteid, kus käivitatakse tuleohtlikke materjale, mis võivad õhuga tekitada plahvatusohtliku keskkonna. Sellised ained võivad sisaldada ka vedelikke, gaase, samuti väga peeneid tahkeid aineid, st tolmu.

Kasutades ohtlikke ja tuleohtlikke aineid, mida töötajad puutuvad kokku, on tegemist keskkonda tuleohtlike ruumidega. Kui need on juba märgitud, tuleks seda kohaldada kontaktisikus nimetatud ministri määruse suhtes.

See näitab, milliseid dokumente peaks tööandja ette valmistama. Määruse punktis 4.4 räägitakse asjaolust, et ta teostab kõrge riskihindamise, mis on seotud plahvatusohtliku keskkonna töökohal esitamise lihtsusega. Nii on olemas nn "riskihindamine", milles käsitletakse muu hulgas järgmisi elemente: \ t

a plahvatusohtliku keskkonna tõenäosus, \ tb plahvatusohtliku keskkonna esinemise võimalik aeg; \ tc tõenäosus, et süüteallikad, näiteks elektrostaatiline tühjenemine, on olemas ja aktiveeritud;d tööandja poolt kasutatavad rajatised, sisu ja segud, \ tnende vahelised lainekuju ka nende vastastikused koostoimed, \ te võimaliku plahvatuse mõju eeldatav suurus.

Samuti on oluline arvestada külgnevaid ruume, mis võivad olla mis tahes viisil seotud plahvatusohtlike aladega, näiteks ventilatsiooniga. Ohu vormis ei ole nad enam ohutud.

Pärast täieliku riskianalüüsi lõpetamist on tööandja kohustatud koostama ka plahvatuskaitse dokumendi, välja arvatud määrus.

Plahvatuskaitse dokument peaks olema koostatud vaid mõnest põhiosast, sisaldama sisukorda ja tööandja deklaratsiooni isiku kohustuste kohta. Dokumendi põhielemendid on: plahvatusohtlike keskkondade ja süttimisallikate loetelu, plahvatuste vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldus, teadmised dokumentide ajakohastamise kuupäevadest, põlevate materjalide kirjeldus, plahvatusohu hindamine, võimalikud plahvatusstsenaariumid ja tõendavad dokumendid. Plahvatuskaitse dokumendis peaks olema ka graafika- ja rajatiste süsteemid.

Õigesti koostatud dokumentide koostamisel tasub kasutada spetsialiste. Töötajate olemasolu ja tervis on kõige olulisem ning tagama, et nad on riskianalüüsi õigesti läbi viinud.